kurvad hetked (1)

Aga täna on mul jälle kohtumine, kuid see on kurb kohtumine... see toimub kalmistul..... kohtumine mehega, keda ma aastaid armastasin...kes on mu laste isa...täna on meie pulma aastapäev...tegelikult olen ma  juba  aastaid  lesk...

  pulmad toimusid külmal jaanuari  päeval maal talus mis asub metsade keskel....

Enamus pulmalisi moodustasid kahe kõrgkooli üliõpilased, sest mina olin Tartu ülikooli tudeng ja Arvo oli juba lõpetanud  tolleaegse TPI töötades lõuna-eesti teede järelvalve inspektorina...TPI -i poisse oli 10 ringis ja minu kursuse kaaslasi umbes sama palju....pulmad olid lõbusad...sest tudengite pulmad ei saa ju igavad ollagi...TPI poisid varastasid mu isegi ära ja jäid oma reega külmunud kartulikuhja otsa kinni..mina olin kleidis ilma  soojema riieteta, hea et ellu jäin...nii et igal naljal on vahel ka oma traagika... kuid lõpuks tädipoeg läks hobusele appi ja kambaga saadi pulmamaia tagasi... ema ja  ämm  hõõrusid mu naha jälle tuliseks ja pidu läks edasi...................................

Aga see hauake siin!  Lillekesed kummarduge,  siin puhkab mu emake...

 lisan veel ka ämma  suurpere  pildikese

 Siiralt kahju, et mu mees, kes oli kooli medaliga lõpetanud ja pidas väga lugu haridusest, ei näinudki seda aega kui ta lapsed  doktorantuure lõpetasid ja doktori kraade omandasid...olles nendel üritustel ma pisarsilmi mõtlesin sellele.....

meie pere siis, kui mees juba haiglane oli










ilusat õhtut