Mul on ka partner, tema on EPA ajal tantsukursustel käinud, mina aga olen aja jooksul (teisi jälgides) mitmete tantsude põhisammud selgeks saanud... sest nooremana ma tantsida suurt ei saanud , pidin pidudel ikka seda akordioni kääksutama või kitarri mängima , tolleaegne rahvas armastas rohkem synnadel laulda .....ka minu lasteisa ei olnud suur tantsumees, tema oli tark ja erudeeritud (TPI mees, teedeinsener), hobiks olid mälumängud, ristsõnad jne. (seetõttu ka lapsed targad- nagu iga ema kiidab oma lapsi)
Minu hobideks ikka pillimäng, tants ja laul..... kuid rocki olen saanud küll tantsida.. siis ma juba istuda ei suutnud.... hüppasin põrandale ja partneriga või ilma vehkisin tantsida ... vahel lausa hingetuks (ka nüüd ikka hüppan ja kargan kui saan), sest mulle meeldib temperament.. oskan ka vene- ja mustlastantse.. kui meil aias mehed mängivad siis lõpetame ikka mustlaslaulude ja tantsudega ...
Talvel ma ikka käin tantsimas, kui ei lähe, siis on nagu midagi puudu... ja juba peab minema...
Tants viib mõtted ehk ka armumisest eemale... sest juba öösiti unigi läinud.... ikka mõtlen talle.. aga on ju niipalju segavaid tegureid, mis ei lubaks ennast ühe mehe kaela riputada... aga süda laulab...."rõõm on nii suur, et kaovad aeg ja ruum"................. ja vist tahaks ikkagi kaelas rippuda! Eile, kahjuks, kokku ei saanud...
kalli-kalli
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar