Ilus talvine hommik, vaatan aknast välja ja mõtted viivad ikka V-le, kahjuks mõni inimene ei lase ennast aidata ja tahab üksi olla, läheb väga kurjaks kui tema ellu sekkutakse, aga ise ta vaevalt tuleb eluga toime .. Õetütar oma mehega sõitsid Hiiumaale tagasi ja läksid jälle V juurest läbi, õnneks vald oli tee lahti ajanud. V oli ikka toidupakid sisse tõstnud ja läbi ukse öelnud, et jätku kõik teda rahule. Mu õde on väga hea inimene ja on püüdnud teda kogu aeg aidata, mina viimased aastad ei ole, sest õde ütleb, et ma sinna ei läheks, et olen liiga emotsionaalne ja eluraskused mind niigi muserdanud (ma ei talu sõimamist ja ka teisi inimesi ei alanda, lihtsalt hakkan nutma, kui mulle midagi öeldakse) Õnneks on mu ümber olnud head inimesed, mul on palju sõpru, kes mind respekteerivad, seetõttu olen konfliktidest pääsenud..olen õnnelik inimene! Õde eile ütles, et ärgu ma muretsegu, küll ta hoolitseb, nad ikkagi koos kasvasid. Eks suvel, kui esivanemate haudu lähme tegema, siis laseme L-ga küll sealt läbi, saan ehk läbi ukse temaga rääkidagi. Mis teha, mis teha ..teise ellu ei tohi sekkuda niikaua kui ta ise jalul seisab . Ja Eestimaa külades palju üksikuid vanainimesi, kes ei taha oma talust ära tulla, rääkimata tänavainimestest linnas.On ka selline juhus olnud, kui lapsed on maalt ära tulnud, jäänud ema aknale lehvitama, aga kui nädala lõpul jälle jälle maale läinud, oli ema sama koha peal surnuna lamanud.
Õde on rahulik ja minust targem inimene, ta on talviti ikka V aidanud...aga süda mulgi vahel V pärast valutab, õnneks on ta ikka elus. Nädala lõpul tuleb poeg ja minia Ingismaalt, annavad ehk nemad mõnda targemat nõu.
Aga ilm on väljas muinasjutuliselt ilus!
ilusat päeva
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar