Kaunid kevadised päevad toovad imelise rahu hinge.....aga ööbikud, kullakesed, miks te ei lase mul magada! Laksutavad ja vilistavad, isegi mina oskan natukene teid jäljendada. Maal olite te alati keldri taga toomingates ja siis ma proovisin teie hääli matkida, mul tuleb kuidagi 5 häälitsust välja... aga teiega seda muidugi võrrelda ei saa, aga mõni ööbik vahel nagu vastaks mulle.. või see lihtsalt tundub nii. Vahel kui õues vilet lasen, siis kuulen äkki ööbikut ja proovin kohe keelega laksutada, "öö-pikk" vilistada ja veel mitmet moodi vilega teda jäljendada...
praegu ööbik laulab seal kusagil toominga taga
Elus on huvitav kõiki asju katsetada, aga paljuga inimene ikka toime ei tule, kui andi pole
Ma mäletan, kuidas me õega maal proovisime lehma joonistada, minul tuletas hiljem joonistus rohkem koera meelde, õel aga hobust. Kuigi me lamasime rohul ja lehm siin samas sõi, aga paberile panna teda ei saanud . Peale selle ei ole ma rohkem oma kunstiandi arendanud.
Täna lähen küll kunstinäitusele, see näitus on meestest.....hiljem jägan muljeid.
kalli-kalli
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar